Jack Reacher (2012)

Autor: Eveli | Aeg: jaanuar 11, 2013 | Lisa kommentaar (0)

http://www.imdb.com/title/tt0790724/

Jack Reacher on läinud aasta parim komöödia, punkt. Ei, mitte action, crime ega thriller nagu IMDb väidab, vaid eelkõige just puhastverd komöödia. Sellist naljaseljankat pole ammu saanud - naiivseid nalju, lolle nalju, intelligentseid nalju, peeneid nalju, värskeid nalju, nalju, mis tegelikult vist ei pidanudki naljad olema...või siiski?

Poleks ealeski uskunud, et Tom Cruise võib end Tom Cruise Productionis nii kergelt ja mõnusalt võtta, aga tuli jube muhedalt välja. Korraks tekkis kahtlus, et võib-olla olen ise veidi kohtlane, et nii palju filmi ajal itsitan, aga kindlustuseks tuli terve saalitäis rahvast kõlavalt kaasa.

Hinnang: 9/10
Aitäh hea tuju eest!

Life of Pi 3D (2012)

Autor: Eveli | Aeg: jaanuar 07, 2013 | Lisa kommentaar (0)

http://www.imdb.com/title/tt0454876

Cloud Atlas pidi olema järgmine Avatar - ei olnud. The Hobbit pidi olema järgmine Avatar - ei olnud. Life of Pi? Jõuab Avatarile tõenäoliselt kõige lähemale. Tegemist on ühe selle (või viimase kolme) aasta ilusaima filmiga, millele võib visuaalses osas konkurentsi pakkuda ehk ainult Upside Down.

Life of Pi jutustab Pi Patelist (põhiosas Suraj Sharma), kes elab üle laevahuku ja leiab end ookeanil päästepaadist koos Richard Parkeri nimelise Bengali tiigriga. Järgneb võitlus ookeani, surma ja iseendaga. Kõik, mis on viimse piirini viidud - ellujäämiseks on vaja astuda kaks sammu sellest üle.

Vaatamata süngele sisule on Life on Pi väga elujaatav film. Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Rasked situatsioonid lahendatakse siira huumorivinega ja õnneks ei pea terve filmi vältel kordagi pikemat aega peategelaste pärast südant valutama. Pi on sümpaatne juba filmi esimestest hetkedest, kus näidatakse teda väikesena klassile oma nime seletamas või esimese armastusega kohtumas. Ookeani meelevallas enda ja tiigri elu eest võideldes avaldub ka tema kaastundlik ja väärikalt sihikindel iseloom. He's the kind of friend I would always like to have.

Poolehoidu soosivate peategelaste teekonda illustreerivad meeletult ilusad loodusvaated. Virmalised, tähistaevas, värviline ookeanielu, maagilised saared... Ehk sellepärast seostubki Life of Pi mulle nii kangesti Avatariga - jääb tunne, et Ang Lee on analoogselt eelmainitule oma tegelastele eraldi fantaasiamaailma loonud. Kas kuskil maailmanurgas tõepoolest selline ilu leidub või ei leidu, harva on seda varasemalt meile kogemiseks nii lähedale toodud.

Rääkides filmi visuaalsest poolest - aus ülestunnistus - mina olengi see, kellele meeldib 3D. Meeldib kontseptuaalselt, meeldib rakenduses, meeldib selle filmi puhul. Hästi tehtud ja hästi vaadatud 3D (loe: kõige võimsam efekt tekib pigem kinosaali eespool asetsevates ridades) võimendab elamust ja lisab ilusatele filmidele omanäolise maagiakihi. Kuigi olen vist sellise arvamusega sama üksi kui Pi keset ookeani, plaanin jätkuvalt vastuvoolu ujuda ja soovitan kindlasti ka Life of Pi-d vaadata kolmemõõtmelisena.

Hinnang: 9/10
Ilus film rohkem kui ühel tasandil.

The Hobbit: An Unexpected Journey (2012) HFR 3D

Autor: Eveli | Aeg: jaanuar 03, 2013 | Lisa kommentaar (0)

http://www.imdb.com/title/tt0903624/

Tunnistan kohe alguses üles, et olen maskeerinud selle postituse kavalalt The Hobbiti arvustuseks, et tegelikult kirjutada hoopis HFR-ist.

HFR (High Frame Rate) tähendab inimkeeli, et film jookseb kõrgemal kaadrisagedusel kui tavapärane 24 kaadrit sekundis. Kui ma õigesti aru saan, siis tehniline valmidus HFR-filme näidata on hetkel ainult Coca-Cola Plazal. Tahaks aga siinkohal julgustada ka teisi suuremaid kinosid vastavasse tehnoloogiasse investeerima, sest HFR kvaliteet on awesomesauce!

Minu jaoks oli Kääbik HFR 3D-s tõepoolest selgem ja sujuvam. Kirkam ja klaarim. Ja ma võiks täiesti vanduda, et eristasin isegi põõsaste lehti, millest peategelased ka kõige suurema ajuga mööda tormasid. Süda ei läinud pahaks, pea ei hakanud valutama. Ainult Coca-Cola Plaza hirmrasked aktiiv-3D prillid panid ninajuure jubedamal kombel tuikama ja sundisid niheledes iga natukese aja tagant positsiooni kohendama. Rääkides 3D-st, siis ei pannudki ma seda siin filmis nii väga tähele. Või kirjutas mu aju selle efekti hoopiski HFR arvele? Kuklas on tunne, et HFR pilti oleks kaunis ka lamedana vaadata.

Et aga mitte täielikult lugejaid eksitada, siis kirjutan ka paar sõna Kääbikust. Ma ei ole kunagi diehard LOTR-i fänn olnud, aga nautisin neid filme siiski keskmisest rohkem. Nõndaviisi on peale kinos vaadatud osi ette tulnud ka ükskomamituteist LOTR-i filmiõhtut, mille käigus Tolkieni-Jacksoni võlumaailm aina paremini mälus kinnistunud.

Läksin Kääbikut vaatama eeldusega, et see annab üle mitme aasta jälle korraliku doosi kinoelamust. Etteteada kvaliteet. Ja paraku oligi, nii sõnapaari esimese kui viimase osa tähenduses. Samad tegelased, samad kohad, samad sügavamõttelised kõned ja eepilised lahingud. Samad hoiakud, põgenemised, pääsemised, võidud ja kaotused... ja järsku tundus Kääbik kui eilne ülessoojendatud supp. 

Ma ei oleks seda ealeski arvanud, aga taaskohtumisrõõmu asemel tekkis hoopiski been there, seen that mõte. Ma haigutasin! Mitu korda! Nüüd ei teagi, mis saab, sest kangesti oleks tahtnud Kääbikut enda jaoks armastada ja teistele edasi kiita...

Hinnang: 6/10
Vanale koerale uus trikk (loe: HFR) õpetatud. Aga ustav on ta ikka.