Comments

mai 02, 2012

HÕFF 2012: kulbitäis üldmuljeid

Ilma pikema sissejuhatuseta - Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festival HÕFF oli nii fantastiline, et lausa õudne oli Haapsalust tagasi koju sõita.

Selle aasta HÕFF tundus olevat väga Kultuurimaja-keskne - ei olnud avaseanssi linnuse vabaõhukinos ning ka thrilleri etendamine toimus otse peaukse ees. Kuna meil õnnestus Tallinnast tulles teeremondi tõttu veidi aega kaotada, jäime minu suureks pettumuseks hiljaks täpselt need mõned minutid, mis kulusid Jacksoni tribüüdi välja mängimisele.

Kõik sõidavad HÕFF-ile.

Kultuurimaja-kesksuse vastukaaluks toimus õhtune afterparty Haapsalu vaksalis, mis oli üsna viisaka jalutuskäigu kaugusel. Kohale jõudes oli võimalik juba 50 meetri kauguselt peokoht ära tunda bassitaktis klirisevate akende järgi. Lähemale jõudes avanes kogu peo ilu ja valu - erivärvi tuled, laserid, suits...the whole shebang. Ma pole päris kindel, kas vana vaikne vaksalimaja sellise shindig'i jaoks kõige parem valik oli, aga muusikavõluritele võiks hi5 visata küll - saundibiit paitas kõrvu ja meeli päris mõnusalt.

Tehniliselt poolelt tundus sel aastal olevat rohkem viperusi kui eelmisel. Filmid kippusid seetõttu hilinema ja nipet-näpet veel. Õnneks soosib HÕFFi mõnus pingevaba õhkkond igasuguseid ootamisi üsna kergelt andestama. Ja üleüldse, millest me üldse räägime, kui eelmine aasta läks viimase seansi ajaks terves Haapsalus elekter ära, eksole. :)

Vahetult enne filme näidatud promoklipid kippusid veidi liiga pikaks jääma, eriti umbes kolmandal või neljandal taaskordsel vaatamisel. See-eest 10 punkti põhiprogrammile eelnenud toredate lühifilmide eest. Kuigi lühika + põhifilmi jagu kõvadel istmetel istumine võttis ihuliikmed võrdlemisi kangeks, ununes see katsumus kohe kui kinosaalist välja kohvikusse astuda sai - öötundideni opereeriv mõistlike hindadega suppi, salatit ja saiakesi pakkuv toidunurgake aitas filmisõpradel tervise kiirelt üles turgutada.


Teaduslikult tõestatud - HÕFF teeb inimesed õnnelikuks.

Ilmselt maksti pool HÕFFi tulust ilmajumalale, et reede ööks tähistaevast ja laupäeva päevaks päikest tellida. Iseasi, kas tõsised HÕFFlased seda ka hinnata oskasid, kui suurem osa nädalavahetusest kinosaalis filme vaadates möödus. Selle aasta programm oli märkimisväärselt mitmekülgne. Klassikast Euroopa esilinastusteni, ulmeabsurdi ja tõsist horrorit, eestlaste loomingut ja huvitavaid leide üle ilma. Iron Sky,  Robocop,  Legend vägevast seebist, puuritatud lesbid - igaühele oma või miks mitte ka kõik sellest valikust.

Kuigi mõtlemiskohti ja arenguruumi jätkub, täitis uus peakorraldaja Maria Reinup oma ülesande väärikalt. Tsiteerides eelmist festivali juhti Sten Saluveeri: "Hoidke HÕFFi, võtke sõbrad kaasa ja nautige filme - ning HÕFF jääb hoidma teid - järgmiseks viieks, kümneks või kahekümne viieks aastaks."

Olen veendunud, et HÕFF on heades kätes. Järgmine aasta jälle!


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

© Eveli filmiblogi is powered by Blogger | Author: Eveli Pung (evelipung@gmail.com) | Template designed by Josh Peterson